Minu südameteema on alati olnud suhted.
Minu südameteema on alati olnud suhted.
Eriti paarisuhted. Puutun teraapiates sageli kokku inimestega, kelle suhe/abielu on kriitilises punktis. Ikka need samad põhimõttelised asjad kõrvalsuhted, valelikkus, reetlikkus, jne… need vead, mida paarisuhetes on enamus meie esivanemaid juba teinud, vead mis ajaga on muutunud normaalsuseks. Mida emad-isad, vanaisad- vanaemad on lihtsustanud mõttega „Abielus ikka juhtub“.
Ei juhtu! Kui otsustad nii. Täna ei saa kõrvalsuhteid kuidagi välja vabandada sõnakõlksudega „Oih ma ei tea kuidas see juhtus“ või „Ma ei soovinud Sulle haiget teha“…
…see selleks, kuid mõte kuhu soovin jõuda….
Eestis on abielu- ja lahutusstatistika, nt statistikaameti andmetel 2019 a toimus 6701 abielu ja lahutusi oli 2790…kuid, kas oleme kunagi mõelnud või kogenud, et kui paljud abielud on juba ammu enne lahutusprotsessi lahutatud.. abielud, milles puudub kirg, naudingud, mõistmine, suhtlus, hellitused, toetus…, abielud, mille mõte on jätta mulje, mulje välisele…abielud, mille sisemuses kisendab üksindus, hirm, oskamatus..ning mida summutab sund „Kannata ära, sest abielus ikka juhtub“
Et milleski oskuslik olla, on vaja pühenduda ja õppida…suhe ei ole midagi, mis toimib iseenesest, paarisuhteoskused ei ole meil kellelgi sünnipäraselt olemas…NEID TULEB ÕPPIDA! Kui palju pühendab sportlane treeninguteks aega, kui soovib saada tippsportlaseks? Arst? Advokaat?
Palju Sina oma suhtesse panustad?
Kahjuks meist suur enamus ikkagi leiab, et paar valusat suhtekogemust teevad meid edaspidi oskuslikuks. Tegelikult, ilma süvenemise ja mõtestamiseta, teevad need kogemused meid kõige rohkem usaldamatuks, külmaks ja tõrjuvaks.
Mul on kahju, et paarid, kes tahaksid terapeudilt abi ja toetust või suurendada omavahelist ühendust on endiselt ühiskonna surve all, justkui nad oleksid läbikukkunud. Paariteraapia esimesel seansil kogen sageli, et paaril on häbi…häbi, mis üsna ruttu muutub tänulikkuseks, tänu taasleitud ühendusele. Ja see ühendus ei pruugi alati tähendada, et kooselu jätkub, vahel tähendab see mõistmist, et ühine tee on käidud.
Kui sa ei tea autoremondist midagi, siis sa ei püüa seda ju ise remontida. Murdunud jalaluuga hakkad sa vaevalt ise seda parandama…on olukorrad, kus ilma pikemalt mõtlemata pöördume spetsialistide poole…ent miks paarisuhte puhul me toetust ja abi ei otsi, vaid teadmatuse ja oskamatusega sageli kooselud lõplikult tuksi keerame…?
Ootan kõiki julgeid paariteraapiasse!
PS! Olen loomas praktilist töötuba, kus turvaliselt ja avameelselt rääkida suhetest, kooskasvamisest, tõusudest ja mõõnadest. Töötuba, kus räägime, õpime ja kogeme. Töötuba, mille tulemusel oleme teadlikumad eelkõige iseendast ja enda toimimisest suhtes. Küsimuste või osalemissoovi korral kirjuta mulle!
Parema suhte heaks!
Armastusega
Kasvamine Iseendaks
