Laste appikarje

Kategooriad: MeediakajastusedAvaldatud: 30. märts 2022

Kristiina

JAGA

„Värdjas!“ karjub sulle näkku päris võõras inimene kui hommikul tööle kõnnid. „Mida sa vahid, ahv!“ röögib keegi selja tagant, keda ei näinudki. Kui oled häirituna kohale jõudnud ning püüad tööd alustada, teatab kolleeg teisel pool lauda: „Sure ära, sul on nii nõme nägu!“. „Ammu oleks aeg, oleks palju parem sinuta siin,“ kostab järgmisest lauast…

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tunnustas 4. veebruaril eelmise aasta silmapaistvamaid inimesi ja tegusid. Igati teenitult sai terviseteo tiitli Rakvere Avatud Noortekeskuse vaimse tervise projekt. Projekti raames koolitasin noorsootöötajaid vaimse tervise teemadel ning nõustasin noori. Aga mis puutub sellesse eelmine lõik, mida oli ebameeldiv, isegi vastik lugeda? Puutub otseselt, sest see on sadade noorte igapäevane elu.

Laastav pandeemia

Kaks aastat pandeemiat on mõjunud laastavalt. Üleöö alguse saanud digitaalne koduõpe ja sotsiaalsete kontaktide läbi lõikamine tähendavad suures osas tänaste kooliõpilaste jaoks kaht raiskuläinud aastat. Loomulikult kinnitab iga reeglit erand, kuid kui paljud lapsevanemad julgevad väita, et e-õppe raames teadmised ka päriselt omandati? Ja see on vaid jäämäe veepealne tipp.

Erakordselt sassi keeras pandeemia laste suhestumise maailmaga, paljuski puudus võimalus kogeda, mil viisil teised käituvad, kuidas olukordi lahendavad ning end defineerivad ja väljendavad. Alles jäi vaid võrgutavalt helendav ekraan toanurgas. Mis aga eriti hull, see võrgutav ekraan koos seal peituvate potentsiaalsete koletistega on kogu aeg kaasas, isegi WC-s olles on võimalik kiiresti kontrollida, kas ja mida keegi kirjutas.

Majanduses on püütud viimase kahe aasta kahjusid kokku lüüa, koroonaviiruse ja kaasuvate haiguste tagajärjel siit ilmast lahkunuid loevad numbrid tabelis, kuid pikaajaline mõju meie käitumisele ja tegutsemisele tulevikus, on teadmata. Juba praegu näevad õpetajad, koolijuhid, vaimse tervise spetsialistid, kuid ka arstid hoiatavaid märke sellest, et eeskätt noorte vaimse tervise olukord on halb. Väga halb. Muidugi ei saa selle põhjuseks pidada vaid koroona-aastaid, kuid omajagu raskust õlgadele lisas see siiski. Kõlab üsna märgiliselt, et noorte suitsiidikatseid ei jõutud 2020. aastal enam lastehaigla psühhiaatriakliinikus kokkugi arvestada[1].

Tabudest priiks

Vaimse tervise temaatika ning suitsiidide ennetamine on hakanud üha enam meedias ruumi leidma. Ajakirjanduse kanda jääb väga suur roll selles, et need küsimused ei jääks enam tähelepanuta ning saaksime riigi ja ühiskonnana ühiselt probleemiga tegeleda. Paratamatult kohtame aga aeg-ajalt ikka veel suhtumist, kus vaimse tervisega seonduvad probleemid nagu polekski päris probleemid. Võib olla on tegemist veel pärandiga minevikust, mil põhirõhk keskendus füüsilisele tööle. Inimene on aga keerukas organism ning terve keha ei taga veel tervet vaimu ega vastupidi. Eriti praegusel ajal, mil määramatult suur osa tööst tehakse peaga.

Samaväärse käsitluse peab saama nutiseadmetega seonduv. Pole ilmselt palju öeldud, et internetiühendusega tänapäevane nutitelefon on teinud revolutsiooni meie igapäevaelus. Kõigi mugavate ja praktiliste omaduste kõrval ei saa tähelepanuta aga jätta negatiivseid mõjusid. Ja seda eriti laste ning noorte puhul, kelle aju ning oskus iseenda emotsioonidega toime tulla, on alles arenemisjärgus. Väga tänuväärset tööd teeb selles küsimuses Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru, kes oma mitmetes raamatutes ning arvukates artiklites ja intervjuudes avab aju toimimise mehhanisme ning selgitab nutiseadmete mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele. Pole välistatud, et jõuame olukorrani, kus nutiseadmetega kaasneb samasugune hoiatus kui sigarettide või alkoholiga.

Lääne-Virumaa liigub õiges suunas

Elame muutunud maailmas, kus vaimse tervise teemadega lihtsalt peab tegelema. Teisiti ei saa. Mõistagi on tähtis, et toimiks riiklikud tugisüsteemid, kuid laste ja noorte heaolu saab alguse saada ikka nende lähedalt – kodust ning koolist. Kodu ja kooli saab kõige enam toetada – et mitte kasutada sõna mõjutada – kohalik omavalitsus.

Lääne-Virumaa tervise- ja heaolu tegevuskava aastateks 2019-2022 üheks fookuseks on uute süsteemsete protsesside algatamine vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Hea on tõdeda, et tegemist pole vaid kõlava loosungiga, mis kohustulikus korras dokumentidesse kirja pannakse, vaid sellele on järgnenud reaalsed tegevused. Üheks oluliseks tähiseks sel teekonnal on ka juba mainitud tunnustus Rakvere Avatud Noortekeskusele. Loodetavasti keskendub järgmise perioodi tegevuskava veelgi rohkem vaimse tervise teemadele – laste ja noorte heaolu tagamiseks on see väga vajalik.